Luule

Geoffrey Chaucer
Tõde ehk hüva nõu ballaad
Keskinglise keelest tõlkinud Märt Väljataga

Jüri Kolk
mitme muutujaga mõistatus; arno apooria; loetud sekundid enne vältimatut prantsatust; õige inimene; sesoonne; üha rohkem sõnu; sõna

Asko Künnap
Hakkab hämarduma; Kõik kõneles temaga; See koht, see päev; Kole oled, Kodumaa; Põlevad sillad; Varja mu üle

Kaur Riismaa
Sidesõnad; Ka; Millest ma mõtlen selvehallis; Sõpruse puiesteel

Proosa

Mehis Heinsaar
Surm jäämägede vahel
Conchita Suarez oli tulnud Tšiilist Tartusse eesti keelt ja ajalugu õppima. Tema sattumine siia polnud mitte päris juhuslik. Nimelt oli ta vanaisa sunnitud 1944. aastal poisikesena koos vanematega Eestist Saksamaale ja sealt omakorda Lõuna-Ameerikasse põgenema, mis tähendas seda, et Conchitas oli veerandi jagu ka eesti verd.

Kai Kask
Doktor Karelli helge päev

Mart Kivastik
Õnn tuleb magades…
Ta tuikus kööki, lülitas kohvimasina sisse. Siis vetsu. Keeras kraani jooksma ja magas potil edasi, nagu lapsepõlves. Tookord keeras ta vee jooksma, vannitoa uks oli haagis, ema arvas, et ta pesi hambaid. Lõpuks jäi ta vannitoas magamisega vahele. Lõpuks jäädakse alati vahele.

Artiklid

Horace Miner
Akireema rahva keharituaalid
Inglise keelest tõlkinud Andra Teede
Akireema kultuurile on iseloomulik kõrgelt arenenud turumajandus, mis on välja kujunenud tänu nende elupaiga loodusrikkustele. Kuigi enamik inimeste ajast kulub majandusalastele püüdlustele, kulutatakse suur osa tööviljadest ja märgatav hulk päevast ka rituaalsetele tegevustele. Need tegevused on keskendunud inimkehale, selle välimusele ja tervisele, mis mõlemad kummitavad põhimuredena selle rahva  teadvust. 

Neil B. Thompson
Akireema mõistatuslik langus
Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk

Aet Annist
Akireema. Sõna jõud
Horace Mineri kultuuri- ja antropoloogiakriitikast
Äsja ilmus antropoloog Marina Welkeril huvitav teos “Korporatsiooni kehtestamine”, kus väga erinevast teemast ja käsitlusviisist hoolimata võib leida väärt paralleele siinses Vikerkaare numbris tõlgitud Horace Mineri artikliga. Welker, kes kaks aastat tegi välitööd kaevanduskorporatsiooni Newmont peakorteris Denveris ning selle Indoneesia kaevanduses, näitab, kuidas ettevõtted loovad moraalseid enesenarratiive. Nendega ähmastatakse oma tegelikke praktikaid, mis on olemuselt loodusthävitavad (näiteks paiskab Newmont merre 58 miljonit tonni kaevandusjääke aastas), ning pakutakse selle asemel kuvandit hoolivast, keskkonnateadlikust ja vastutustundlikust ettevõtlusest.

Leo Luks
Kivisildnik ja situatsionism

Leonidas Donskis
Eksiil, eksodus ja vabaduse dilemmad
Ingliskeelsest käsikirjast tõlkinud M.V.
Inimelu muutmine statistiliseks üksuseks on üks moodsa barbaarsuse ja nüüdismaailma moraalse pimeduse sümptomeid. Sedasama on ka inimeste taandamine tootmisteguriteks ja nende nimetamine “inimressursiks”. Kõigil neil puhkudel eitatakse inimese individuaalsust, tema maailmas olemise müsteeriumi, sest ta muudetakse anonüümseid jõude ja süsteeme teenivaks subjektiks, keda kujutavad avaliku arvamuse uuringud, turunduse ja poliitika tehnokraatlikud võrgustikud ja statistika, mis annab niisuguste jõudude ja võrgustike toimimisele õigustuse.

Kunstilugu

Marten Esko
Edith Karlson
Isiklikud ja universaalsed draamad meie kõigi peades

Vaatenurk

Martin Luiga
Minu esimene kivisildnik
(:)kivisildnik. 100% (:)kivisildnik. Jumalikud Ilmutused, Saarde;Pärnu, 2014. (Ji; 54). 250 lk. 14.99 €
Juba siis, kui raamat mööda postisüsteeme kriitiku poole eksles, mõtles kriitik korruptsioonivõimaluste peale. Kuidas oleks kasulik kivisildniku kohta öelda, kuidas ajaloolises plaanis äge oleks, mida muud oleks võita või kaotada. Oma kallutatuse läbitunnetamine. Lisaks ütlemisele, kuidas tundus, ning iseoma eripärade ja positsioonide väljendamisele on arvustusega ka rõõmu võimalik valmistada. Autorile või tema vaenlastele. See on vaata et kaalukaim osa arvustuse treimise juures, kui ajalugu kõrvale jätta. Saab ka sellist pulli teha, et määrid end üleni roojaga ja siis lähed ausatele inimestele patsi lööma.

Vahur Afanasjev
Jää üle vaevavete
Lauri Pilter. Vilekoor ja teisi jutte. Tuum, Tallinn, 2014. 152 lk. 15.90 €

Märten Rattasepp
Miniatuursete maailmade põrkumine
Janar Ala. Ekraanirituaalid. Jumalikud Ilmutused, Saarde;Pärnu, 2014. (Ji; 57). 115 lk. 11.25 €; Edvin Aedma. Maagiline reaalsus. Playtest Games & Marketing, Tartu, 2014. 153 lk. 12.50 €

Tõnu Õnnepalu
Tahaks ju rahu saada
Leo Tolstoi. Mis on kunst? Vene k-st tlk Andri Ksenofontov. Ilmamaa, Tartu, 2014. (Avatud Eesti raamat). 314 lk. 20.90 €

Vikerkaare sisu 2014

Luule

Ljubov Jakimtšuk
lagundamine
Ukraina keelest tõlkinud Maarja Kangro

Serhi Žadan
Donbassi seened; Lukoil
Ukraina keelest tõlkinud Maarja Kangro

Kristjan Haljak
*sõime scipioga õhtust…; *hakkab looma…; *eile õppisin…; *puu käändub…; *luhavirmalise pilvelõhkuja…; *tema on see väikene…

Proosa

Urmas Vadi
Ballettmeister

Andrei Ivanov
Telegrammid Altonast
Vene keelest tõlkinud Veronika Einberg

Artiklid

Irina Belobrovtseva
Vene emigrandid – Tartu-Oxfordi-Harbini telg
Vene keelest tõlkinud Kajar Pruul
Vene emigratsiooni mitmesuguste poliitiliste voolude seas oli märkimist vääriv koht fašismil. Selle uurimine sai Nõukogude Liidus ja Venemaal võimalikuks alles alates perestroikast, kui mõiste “fašism” enda odioossus ei olnud enam ületamatuks takistuseks nähtuse teaduslikul lahtimõtestamisel.

Andrei Ivanov
Mõningad mõtted seoses Ljudmila Ulitskaja kirjadega Jelena Kostjukovitšile romaanis “Daniel Stein, tõlkija”
Venekeelsest käsikirjast tõlkinud Veronika Einberg

Lauri Sommer
Rita

Aken

Masha Gessen
Surevad venelased

Vene keelest tõlkinud Jaan Ross

Intervjuu

Juri Orlitski
Missugune on vene poeetiline karu?

Küsitles Mihhail Trunin

Kunstilugu

Eha Komissarov
Raul Meel kaarjoonte süleluses

Vaatenurk

Mehis Heinsaar
Rännak läbi Teisipäevamaa

Jüri Kolk, „Teisipäevamaa“

Made Luiga
Pärnits otsib Alephit
Mikk Pärnits, „Symboolne Eesti pimedus“

Leo Luks
Kui palju kaalub kõva sõna?
Mihkel Mutt, „Õhtumaa Eesti I“

Aet Annist
Rikkus kui patoloogia
Sigrid Rausing, „Kõik on suurepärane“

Luule

Hasso Krull
Kui kivid olid veel pehmed

Andra Teede
Anni mis sul mõtteis on

Sveta Grigorjeva
inua; *kellegi paksukintsne converse’i tennis…; *nad ütlevad et tahavad…; riigi vaenlane aka mein kampf

Laura Liventaal
*siis kui elu on…; *kurbuse karedad käed…; *tänahommikune lumi…; *armasta mind…

Proosa

Mehis Heinsaar
Kingade elu
Alguses ostis meid poest ära üks loll mees, kes pani meid kohe sealsamas jalga. Oma vanad kingad viskas ta sinnasamma poe kõrvale maha ja läks siis meiega läbi vihma ja poriloikude koju. Meil oli tunne, et ta ei näindki, mis tal õieti jalas on. Ta võttis meid kui mingeid tühiseid asju ja me ei sallind teda seepärast. Me tundsime tema vastu ainult põlgust. Õnneks tüdines ta meist varsti ära ja viskas minema.

Kaupo Meiel
Ta oli üksinda
Oota. Oota, leitnant, ma panen su praegu siia. Saad sa nii olla? Saad? Okei, ära ainult magama jää, ma ainult, ainult lükkan selle sodi eest ära. On ikka kuradi prahti siin. Vaata, leitnant, mingid vanad püksid. Mis see on? Prill-laud. Mida kuradit, leitnant, kust see siia sai. Neetud pesumasin, oled sa sellisega pesu pesnud? Tühja sa oled, isegi mina pole sellist ühes tükis näinud ja sedalaadi kraami ma juba tean, väga hästi tean. Leitnant! Leitnant, vaata, vaata, ära nüüd magama jää. Oota, ma annan sulle vett. Sul on nägu nagu mingil sepal. Vasksepal. Vasksepal peaks ju nägu igast punast jama täis olema, vask on ju punane. Oled sa kunagi elus vaske näinud?

Toomas Raudam
Viimased inimesed. Lugu kraaviga

Artiklid

Edmund R. Leach
Kaks esseed aja sümboolsest kujutamisest
Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk

Art Leete
Polaarrebase tee

Madis Arukask
Kütt, karjus ja teadja teel mere poole
Küsimus oma etnokultuurilisest päritolust kuulub vaieldamatult ja kohustuslikuna iga rahvuse kultuurilisse enesekirjeldusse. Modernne nooruke eesti kultuur on seda lahendanud esmajärjekorras keele kaudu. Keelelise kuuluvuse ja keelesugulastega kokkukuuluvuse kaudu on joonistunud välja ettekujutusskeemid aitamaks end positsioneerida selgepiirilise rühmana ning vaktsineerida mitte lihtsalt kõigest teistsugusest, vaid ka segastest-segavatest üleminekukohtadest ajas ja ruumis. Seda enam-vähem-selgepiirilisust on otsitud ka kaugemast ajaloost kui eesti keele tekkimine ca aastatuhande eest, aga nii on käitunud ja käituvad ka kümned muud ennasttõestavad kultuurrahvad. Kõrvuti “eestiga” on fookusalaks ka “soome-ugri” – vastavalt siis varasema ajalooperioodi jaoks.

Valter Lang
Eestlaste juured Eestimaal
Eestlaste juurte pikkusega omal maal on viimasel ajal suhteliselt segased seisud. Alles see oli, kui me kõik – kes me Eesti kooliõpikute järgi ajalugu õppisime – teadsime kaljukindlalt, et eestlaste kauged esivanemad saabusid Läänemere äärde viis tuhat aastat tagasi. Siis tulid Kalevi Wiik ja Ago Künnap ja väitsid, et tegu on müüdiga ja et soomeugrilased olid tegelikult juba meie maa esmaasukad, kes kümme-üksteist tuhat aastat tagasi jõudsid siia taganeva mandrijää kannul kusagilt lõunapoolsest refuugiumist. Nüüd väidavad mõned teised keeleteadlased, kes Wiiki kontaktiteoorial põhinevat järjepidevusjuttu ei usu, et uurali algkeelt kõneldi selle algkodus Uurali mäestiku läänejalami ja Volga kääru vahel veel hiljemalt pronksiaja algul, umbes 2000. aasta paiku eKr. Siit tuleneb, et see uurali keelekuju, millest sündis algläänemeresoome keel, sai Läänemere äärde jõuda alles mõni aeg pärast mainitud daatumit, hinnanguliselt mitte enne II aastatuhande teist poolt eKr, pigem veelgi hiljem – I aastatuhandel eKr. Eestlaste juured omal maal lüheneksid sellega õige mitme aastatuhande võrra

Tõnno Jonuks, Martti Veldi, Ester Oras
Looduslikud pühapaigad – uue ja vana piiril

Marju Kõivupuu
Rahvameditsiin – argipraktikad, uurimisvaldkond, kultuuripärand

Merili Metsvahi
Varasem perekondlik korraldus ja õe-venna intsesti teema rahvaluules

Anti Selart
Germanofoobist ökoprohvetiks. Oskar Loorits ja rikutud eestlased

Intervjuu

Mehis ja mudelid
Küsitles Sven Vabar

Kunstilugu

Valdur Mikita
Peeter Lauritsa lennukool

Sakari Sunila
Presidendi mees
Soome keelest tõlkinud Kajar Pruul

Vaatenurk

Mart Velsker
„Seto luulõ antoloogia“ piirjooned  
Kauksi Ülle (koost.), „Seto luulõ antoloogia“

Sveta Grigorjeva
Kes kardab Armin Kõomäge?
Armin Kõomägi, „Minu Mustamäe“

Helen Haav
Maurice Blanchot’ elavate surnute öö
Maurice Blanchot, „Kirjandus ja õigus surmale“

Aare Pilv
Kirjaoskusest
Michel de Montaigne, „Esseid“
Max Weber kõneleb oma loengus “Poliitika kui elukutse ja kutsumus” kutseliste poliitikute väljakujunemisest – see toimub vürstide võimu koondamise käigus, kui vürst aristokraatiaga võideldes ning neilt võimuvahendeid võõrandades loob enda ümber nõunike ja ametnike võrgustiku, kes pole enam temaga võimu jagavad ning võimu nimel konkureerivad vasallid, vaid ilma iseseisva võimutaotluseta võimuteostajad vürsti teenistuses. Weber toob ajaloost välja mitu põhitüüpi neist “mitteseisuslikest” või seisuste servadel asuvaist rühmadest, kelle puhul on oluline tunnusjoon nende kirjaoskus või haritus.

Gustav Kalm
Inimvõimekus mitteinimestele!
Bruno Latour, „Me pole kunagi olnud modernsed“

Luule

William Carlos Williams
Proletaarne portree
Inglise keelest tõlkinud Aare Pilv

Lauri Teder
Tahaks ju; *poiss on juba…; Ni Hao; Gaia

Mait Vaik
*autod on parklates…; *Pärsia vaibast leidsin…; Võõras tunne; *tänavad öös…; *sa lahkusid vara...

Doxie
Buratino kiiksud. Kättemaksupläga; Normaalse inimese monoloog; Õnnelik perekond; Stagnatsiooni luigelaul; Suvi 1989; Lilleburgerid
Vene keelest tõlkinud Katrin Väli

Proosa

Margit Lõhmus
Kolm kipsi

Mudlum
Kodune talitaja

Natan Dubovitski
Ilma taevata
Vene keelest tõlkinud Kajar Pruul
Meie asula kohal taevast ei olnud. Sellepärast käisime kuud ja linde vaatamas linnas. Teisel pool jõge. Linlased meid just eriti ei sallinud. Kuid ka takistusi ei teinud. Isegi rajasid ühele mäekünkale, sinna, kus seisab tellistest kirik, vaateplatvormi. Kuna nad miskipärast pidasid meid joodikuteks, siis mahutasid peale pinkide ja tasulise teleskoobi platvormile ka väikese õlleputka. Ja politsei valveposti.

Artiklid

Triinu Pakk
„Mimesis“ – ülevus, katkestus, figuur

Hasso Krull
Väesolev võru vaim
Millal juhtub võru kirjandus?
Võru kirjandus on päris. Ta on päriselt olemas, ükskõik kas ta liidetakse tervikuks autorite järgi (nagu on teinud Kauksi Ülle), võrukeelsuse järgi (nagu on teinud Valdo Valper) või enam-vähem seotud tunnuste järgi, mille hulka kuuluvad autor, keel, lugeja, temaatika ja võru vaim (nagu on teinud Mart Velsker).

Francisco Martínez
Balta: kunsti ja antropoloogia dialoogid postsotsialistlikul turul
Inglise keelest tõlkinud M.V.

Intervjuu

Thomas Piketty, David Graeber
Kuidas vabaneda võlgadest?
Prantsuse keelest tõlkinud Indrek Koff

Kapitalitulu ja ebavõrdsuse dünaamika. Vestlus Thomas Pikettyga
Prantsuse keelest tõlkinud K. F.
On tõeline oht, et ükskord me ärkame üles ühiskonnas, mis on veelgi ebavõrdsem kui 19. sajand, sest ühendab endas päritud ebavõrdsuse meelevaldsuse meritokraatliku diskursusega, mis teeb „luuserid“ oma olukorra eest ise vastutavaks.

Aken

Timothy Snyder
Ukraina – vastumürk Euroopa fašistidele?
Inglise keelest tõlkinud M.V.
Euroopal on probleem ja Ukraina võiks olla selle lahendus.

Europarlamendi valimiste osalusmäär oli madal (43%) ja Euroopa-vastased parempoolsed saavutasid suurt edu, eriti Prantsusmaal, kus Front national võitis 25% häältest. Samal päeval aset leidnud Ukraina presidendivalimistel oli osalus kõrge (61%) ja võitnud kandidaat tegi kampaaniat Euroliidu-meelsel platvormil, paremäärmuslikud kandidaadid (kogudes 2%) said lüüa kõigilt teistelt, kaasa arvatud juudi kandidaadilt. Kui eurooplased oleksid hääletanud nii nagu ukrainlased, võiks Euroopa arvestada kindlama ja jõukama tulevikuga.

Slavoj Žižek
Kes suudab kontrollida ülivõimude-järgset kapitalistlikku maailmakorda?
Inglise keelest tõlkinud M. V.

Kunstilugu

Hanno Soans Oodid kaduma kippuvale Absoluudile

Vaatenurk

Hasso Krull
Kuidas saaks eesti rahvas tagasi Seitsmenda Moosese raamatu?
Kiwa (koostaja), „Olematute raamatute antoloogia“
Tekib küsimus, kas “Olematute raamatute antoloogial” on veel mingi peidetum eesmärk? Kas seda võiks käsitada teatava manifestina? Minu meelest jah.

Leo Luks
Veel valutab
Elo Viiding, „Nõelad“

Elo Rekkaro
Laul meremehe naisest
Andra Teede, „Ühe jalaga põhjas“

Epp Ollino
Täiesti siira, purjus lapse häälega
Mait Vaik, „Juss ja vennad“

Mele Pesti
Metsikud detektiivid Tšiili ja Mehhiko öös
Roberto Bolaño, „Metsikud detektiivid“; „Tšiili nokturn“

(veel …)

Luule

Rudyard Kipling
Kui
Inglise keelest tõlkinud Manivalde Mõõgaste

Sveta Grigorjeva
*kunagi ehmusin…; *naisluule on see…; *tuleb heteroluuletaja…; svetlana jevgenjevna grigorjeva; puu mis pole; *“seilan mööda…“

Martin Plaser
*meestele arst ikka ütleb…; *luurajaleidja binokli klaas…; *kõige nõmedam…; *ei tasu hoida…; *kui oleks kodu…; *ei talu mulle…; *kõnnin sest…; *muruniiduki lõhn…; *igal õhtul…

fs
*kas teil on olnud…; *me saame teada…; *kui banaalne…; *olid lyyrikud…; *kõle sügis…; *kottis silmaalused…; *soe ja kylm vesi…; *ma kirjutan…; *lumeinimesed…; *käsi peseb…

Proosa

Argo Tuulik
Kohalik Kõvamees

Maarja Kangro
Mõisas ehk Hüppa tulle

Artiklid

Barbi Pilvre
Eesti mehelikkused

Margus Punab
Eesti meeste tervisest
Kõigepealt tuleb öelda, et Eesti meeste soospetsiifiline bioloogiline baas on üks tugevamaid Euroopas. Mitmete uuringute järgi on meie meeste viljakus- ja laiemalt reproduktiivtervise näitajad – sperma kvaliteet, munandimaht – Euroopa tipus. Meil esineb arenenumast Euroopast oluliselt vähem meeste sugutrakti arenguanomaaliaid. Ühed lähiajal ilmumas olevad uurimistulemused näitavad, et ka meie noorte meeste, nii eestlaste kui ka siin elavate venelaste meessuguhormoonide tase on üks kõrgemaid Euroopas.

Johanna Ross
Mõttetud lunnid enne ja nüüd

Kadri Tüür, Susanna Kuusik
Naine laevas, laev põhjas

Andreas Kalkun, Mari Sarv
Seks ja poeetika: regilaulu peidus pool

Jaak Urmet
Sind ma tahan võttemai lilleks oma voodi’elle

Eve Annuk
Mehelikkusest uuemas eesti luules

Klaus Theweleit
Mehe sündimise viisid. Mehe keha kui institutsiooni keha
Saksa keelest tõlkinud Katrin Kaugver

Kunstilugu

Eero Epner
Mina ja kunst

Vaatenurk

Andrei Hvostov
Emigrandi käsiraamat, oikumeeniline
Andrei Ivanov, „Harbini ööliblikad“

Mariann Tihane
Diamat on see kui on igasugu
Robert Kurvitz, „Püha ja õudne lõhn“

Martin Luiga
Ideoloogiakriitiline retk läbi muinasmaa
Mehis Heinsaar, „Ülikond“

Lauri Laanisto
Traditsioonid ekstaatilisel tühikäigul
Pāvs Matsins, „Sinine kaardivägi“

[:] Kunnus
… seestub ja selgitab. Kongeniaalne kommentaar
(:)kivisildnik, „Õpetaja ütles“
(:)kivisildnik nämmutab selles luuleõpikus. See on hea.
Nämmutab väga palju. See on väga hea.

Kadri Tüür
Mitme protsendi ulatuses?
Leo Luks, „100% Leo Luks“

Tõnis Kahu
Kõrvalised kogemused
David Hendy, „Müra, heli ja hääled“

Vikergallup
Eesti kirjandus 2013 

Luule

Dmitri Prigov
*Talv, lukksepp läheb õuele…
Vene keelest tõlkinud Märt Väljataga

Enn Vetemaa
Lugupeetav J. Prévert soovitab; *Aeg vuhisedes kokku rullus…

Indrek Lõbus
Oli kord sõda; kiri Hebronisse; süütu hingega masinad; su hääl värises just nõnda

Andrus Kasemaa
elu mississipi kallastel

Karl Martin Sinijärv
*tahtsin kirjutada…; *sa kustutad…; *Mul on musta laega saalis…; *ma ’rmastan…; Entor Sandmani lugu

Proosa

Mart Kivastik
Karistus

Lauri Laanisto
Tintinntinedus

Lauriito
Keelekas
Juba mõnda aega paistis Anule, et päevast päeva teda ümbritsev kanakari mõjub demotiveerivalt.

Artiklid

Nelson Goodman
Millal on kunst?
Inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga

Oliver Laas
Visuaalne kujutamine

Zygmunt Bauman
Euroopa eksperiment.
Ingliskeelsest käsikirjast tõlkinud Märt Väljataga

Ivan Krastev
Demokraatia tõus ja langus? Meritokraatia?
Inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga
„Demokraatli­ku Euroopa motoks on “kasinusele pole alternatiivi”. … Venemaal ja Hiinas korrutatakse lõpu­tult, et praegustele liidritele puudub polii­tiline alternatiiv.“

Jaan Kaplinski
Masin kui Euroopa ideaal
Inglise keelest tõlkinud M.V.

Tarmo Jüristo, Hardo Pajula
Chang ja tema 23 asja
Kapitalismi surmatõbede diagnoosimine ning peatse ja vääramatu huku ennusta­mine on olnud omaette tööstusharu juba vähemalt 150 aastat ning ka viimane kriis (mis kõigi märkide järgi pole veel sugugi turvaliselt selja taha jäänud) on toonud kaasa hulga uusi surmakuulutajaid ja muidu kriitikuid.

Dixi

Leo Luks
Filosoofia viletsus distsiplinaarsetes kontekstides

Kunstilugu

Kati Ilves
Loodus ja loomad.
Katja Novitskova vahendatud reaalsuse representatsioonid

Vaatenurk

Indrek Lillemägi
Kirjanikusüü ehk Asjade poolt, sõnade vastu
Triin Soomets, „Asjade omadused“

Jürgen Rooste
Togides saapaninaga kaaskodanikku
Jüri Kolk, „Ära mine valguse poole“

Ott Kilusk
Jumalikest ilmutustest ja evolutsioonilisest valikust
Vahur Afanasjev, „Eesti vaarao“

Märten Rattasepp
Globaliseerunud Rooma hukk
Tiit Tarlap, „Aegade julm laul“

Leenu Nigu
Maailma paradoksid ja lugude paljusus
Pepetela, „Platoo ja stepp“

LUULE

Loitsud kurjade vaimude tõrjumiseks
Sumeri-akadi bilingvast tõlkinud Amar Annus

Triin Soomets
Tsoon nr 2; *kahel pool kostavad…; *metakalmistu koolnud…; *ykskõik mida teed…; *maa tõuseb yles; Loits; *ta ei uskunud…

Lautréamont
Maldorori laulud
Prantsuse keelest tõlkinud Anti Saar

(:)kivisildnik
(:)tunnete sümfoonia nr 1; (:)tunnete sümfoonia nr 2; (:)tunnete sümfoonia nr 3; (:)tunnete sümfoonia nr 4; (:)tunnete sümfoonia nr 5; (:)eesti kultuuri igavus; (:)inimkond – nende kõigi lugu; (:)kui sa armastad; (:)kaevake kuradid

Jürgen Rooste
Lolittaggedon (vart enne inimkonna südaööd)

PROOSA

Triin Tasuja
Õed

Ervin Õunapuu
Kui ingel laskus

ARTIKLID

Kristiina Ross
Eesti kurjast

Urmas Nõmmik
Iiob ja tema ainumas Jumal

David Hume
Dialoogid loomulikust religioonist
Inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga

Lev Tolstoi
Kurja juur
Vene keelest tõlkinud Rainis Toomemaa
Kus on kurja juur, mille pärast me kõik kannatame?
Kõik kaebavad selle üle, et meie elu pole hää, et inimestes on kasvanud kuri ja kuhtunud armastus, nagu on öeldud evangeeliumis. Rikkad ja tugevad kaebavad selle üle, et inimesed on kõlbeliselt alla käinud, et inimestes pole enam austust vanemate ja ülemuste vastu, et jumalakartus on kadunud, et inimesed anduvad joomisele ja liiderdamisele; vaesed ja nõrgad kaebavad selle üle, et nende elu lämmatab töö ja vaesus, et rikkad on võtnud endale kogu vara, maad, kapitalid ning peavad neid orjuses…

Georges Bataille
Jules Michelet
Prantsuse keelest tõlkinud Anti Saar

Alari Allik
Miks on hea elada „kurjuse ja allakäigu ajastul“?
Nendele inimestele, kes tunnevad, et nende elu on põrgu, millest ühtki teed välja ei paista viivat, võiks olla kasu mõnest arutlusest, mille kaudu keskaegsed jaapanlased õppisid põrguliku argipäevaga toime tulema ja selles isegi midagi positiivset nägema. Budistlik arusaam ajaloost oli nimelt üsna masendav. Ajal, mil ajalooline Buddha elas ja õpetas, kestis üürikest aega õige dharma ajastu (shōbō), pärast mida hakkas maailm tollase ajalookäsituse kohaselt vähehaaval alla käima.

Paul Ricœur
Kurjus: väljakutse filosoofiale ja teoloogiale
Prantsuse keelest tõlkinud Indrek Koff

Slavoj Žižek
Radikaalne kurjus kui freudistlik kategooria
Inglise keelest tõlkinud M. V.

Jaan Sootak
Hea ja kurja piir

Kunstilugu

Kadri Soo
Mõista perevägivalda

Katrin Kivimaa
Mõistatades Mäetamme

Vaatenurk

(:)kivisildnik
(:)pärast undamist tuleb kui tuleb
Kaur Riismaa, „Majus ja majutult“

Mariann Tihane
Ah, alati, ah, alati on hilja
Jürgen Rooste, „Higgsi boson“; „Laul jääkarudest ja teisi poeese“; „Kõik tänavanurkade muusikud“

Helen Haav
Ihade revolutsioon
Guy Debord, „Vaatemänguühiskond“
Prantsuse marksistliku filosoofi ja kultuuriteoreetiku Guy Debord’i (1931–1994) peateose “Vaatemänguühiskond” esmatrükk ilmus 1967. aastal, selle eestindus Anti Saare ladusas tõlkes ligi pool sajandit hiljem. Raamat mõjub peaaegu manifestina: see koosneb 221 ühiskonnakriitilisest teesist, tekst on ligipääsetav, paiguti teravmeelne, retooriliselt kaasakiskuv, suisa poeetiline. Teose aforistlikkus on justkui loodud plakatite ja loosungite jaoks.

Silver Rattasepp
Darwini unustamine
Charles Darwin, „Liikide tekkimine loodusliku valiku teel“

Luule

Jevgeni Jevtušenko
Jelabuga nael
Vene keelest tõlkinud Anna Sophia Liinat

Jim Ashilevi
Tagasi löömameeste juurde

Maarja Kangro
Veel natuke; Lill; Bistroo; Punane mantel; Jutumärgid; *loodus tahaks vahel…

Maarja Pärtna
*tunneme teineteist lõhnast…; *hoia neid päevi hästi…; *keha on…; *kivid mis lebavad…; *hommikul luges…

Proosa

Jüri Kolk
Sisemine kasv; Õli, õlu ja õunad; Ümarlaud; Kuu

Mehis Heinsaar
Mis möödas, see on läinud, mis tuleb, alles ees

Andrei Ivanov
Kimp
Vene keelest tõlkinud Veronika Einberg

Artiklid

Tarmo Jüristo
Andrei Ivanov ja meie aja antikangelane

Peeter Torop
Vanad raamatud ja uus meedia

Aken

David Runciman
Kuidas küll see saab toimida?
Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk

Kunstilugu

Rebeka Põldsam
Mitmiktajule orienteeritud maalid

Vaatenurk

Hasso Krull
Teil pole õigust olevikku ära põlata
Sveta Grigorjeva, „Kes kardab Sveta Grigorjevat?“

Juhan Hellerma
Vaatlus ja üleminek
Maarja Pärtna, „Läved ja tüved“

Merle Pajula
Šaržid afääridest
Marina Elbasaar, „Slummidiplomaadid“

Lauri Sommer
Kae kuis kaku kokko saat
„Raasakõisi Setomaalt“

Vikerkaar 2013

Luule

Pablo Neruda
Ameerika, ma ei võta su nime asjata suhu
Hispaania keelest tõlkinud M. V.

Octavio Paz
Golden Lotuses;  Üks paljudest päevadest;  Läbi valguse minnes; Kirglik maastik; Nägu ja tuul; Näide; Suve käed; Värske nägu; Kaks keha
Hispaania keelest tõlkinud Hasso Krull, Carolina Pihelgas, Mariliin Vassenin

Gloria Gervitz
Ränded
Hispaania keelest tõlkinud Carolina Pihelgas

César Vallejo
Palverännak; Trilce
Hispaania keelest tõlkinud Mariliin Vassenin

Carlos López Degregori
Puu; Portree Aldanast, kes poeb jalgadest sisse; Suurte kullast tähtedega; Inimkeha tünni sees; Piigipõld; Pulm; Langenud hiilguse kirjeldus
Hispaania keelest tõlkinud Carolina Pihelgas, Hasso Krull, Mariliin Vassenin

Mario Montalbetti
Attari hull; *Vii sead ära…; H; Koitude järgnemine (fragment)
Hispaania keelest tõlkinud Mariliin Vassenin

Nicanor Parra
Kolm luuletust
Hispaania keelest tõlkinud Mariliin Vassenin

Roberto Juarroz
*Miski vaatab…; *Võib-olla on elu ainult…; *Kõik kaob….; *Üks aken on lahti… *Ikka tuleb hetk…; *On sõnu…
Hispaania keelest tõlkinud Carolina Pihelgas

Carlos Drummond de Andrade
Murelik; Suur maailm; Libu
Portugali keelest tõlkinud Hasso Krull

João Cabral de Melo Neto
Kanamuna; Aknad; Baleriin; Laud
Portugali keelest tõlkinud Hasso Krull

Proosa

Clarice Lispector
Armastus
Portugali keelest tõlkinud Leenu Nigu

Rubem Fonseca
Õhtune retk. 1. osa; Õhtune retk 2. osa
Portugali keelest tõlkinud Mele Pesti

Artiklid

Roberto Schwarz
Rahvuslik, sest jäljendatud
Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk

Mele Pesti
Metsiku mõtte uus tulemine

Toomas Gross
Uued tuuled Ladina-Ameerika religioossel põllul

Oudekki Loone
Horror à la oligarquìa!

Gennaro Carotenuto
Quo vadis, Ladina-Ameerika?
Itaaliakeelsest käsikirjast tõlkinud Janek Fiume
Saabudes Maiquetía rahvusvahelisest lennujaamast Caracasesse, kleepub lämmatav õhk otse nahale. Ümbritsevatel küngastel, mida hispaania keeles tähistatakse sõnaga cerros, kerkivad taeva poole töölisklassi kvartalite barakid, rajatud justkui eimillelegi. Ilmselgelt on vaesus ja puudus inimestele siin igavesti kaaslaseks olnud. Kuid lehvivad lipud ja massiivsed murales (graffitimaalingud) Hugo Cháveze, tänavu märtsis vähihaiguse tõttu manalateele läinud ja kogu rahva poolt päevi taga nutetud presidendi näoga räägivad teist keelt. Need räägivad käimasolevast revolutsioonist.

Intervjuu

Ernesto Laclau
Demokraatia, hegemoonia ja uued projektid Ladina-Ameerikas
Hispaania keelest tõlkinud Kristjan Pruul
Ernesto Laclau on tuntud kui polito­loog ja postmarksismi rajajaid. Kuigi ta elab juba aastakümneid Inglismaal, on side Argentina ja Ladina-Ameerika­ga talle endiselt väga tähtis.

Kunstilugu

Rael Artel
Kuidas siis ikkagi kanda punast?

Vaatenurk

Hasso Krull
Lugu mehest, kes kukkus oma sokiauku
Valdur Mikita, „Lingvistiline mets“
Tõeline Eesti kultuur on see, millele mõeldes kunagi ei teki tahtmist haarata püstoli järele: sellisel sundliigu­tusel poleks vähematki mõtet, sest siin läheb vähemalt leegiheitjat vaja.

Kaur Riismaa
Must lagi on meie ja fs-i toal
fs, „100% fs“

Evelin Arust
Luuletaja luuleväljal
Katrin Väli, „ktrn“

Alvar Loog
„Don’t blame it on my youth, blame it on my heart“
Indrek Lõbus, „Kirjad Hebronist“; Lauri Teder, „Mullikile“

Berk Vaher
Kui veest saab aur ja aurust vile
P.I. Filimonov, „Thalassa! Thalassa!“

Tiit Pruuli
Vana mehe armastus
Ain Kaalep, „Kodu kõikjal kaasas“
1999. aastal peab Ain Kaalep sõnu “Eesti Vabariik” võlusõnadeks.
Ain Kaalep on kindlasti õnnelik vana mees – tema suured unistused on täitunud. On vaba Eesti riik ja tema on selle riigi üks auväärsemaid õpetajaid. Mentor, Praeceptor Esto­niae (Jaan Krossi poolt omistet tiitel). Muidugi on selles riigis natuke ka rumalust, argust ja laiskust – Kaalepi kolme põhivaenlast.

Kaspar Kalvet
Noorte eestlaste elu ja seiklused Lõuna-Ameerikas
Ivo Tšetõrkin, „Minu Amazonas. Jõkke pissimine keelatud“; Mirjam Johannes, „Minu Toba. Sulgedeta indiaanlased“
Millist ühisosa võiks siis oodata kahelt raamatult, mille tegevuspaik asub ükstei­sest tühipalja 5000 kilomeetri kaugusel, üks Argentina poolkõrbes ja teine Amazo­nase vihmametsas? Selgub, et võrdlemisi vähe, nagu arvata oligi. Aga antud juhul vähemalt sama palju erinevuste tõttu, mis raamatute autorite vahel olid juba enne reisile minekut, kui selle pärast, kui väga nende sihtkohad geograafiliselt ja kultuuriliselt lahknesid.

Lembit Liivak
Jänku puhkab
John Updike, „Brasiilia“